Kasvav probleem: liitiumioonakud võivad põhjustada raskeid ja mürgiseid tulekahjusid

Kasvav probleem: liitiumioonakud võivad põhjustada raskeid ja mürgiseid tulekahjusid

Vaatamata sellele, et tänapäevased liitiumioonakud on käepärased ja töökindlad, võivad need endast ka ohtu kujutada. Akud talletavad väga palju energiat ning süttides tõuseb aku sisetemperatuur väga kiiresti, vabastades kogu salvestatud energia tule ja kuumusena. 

Eestis on keskmiselt 36 akudest põhjustatud tulekahju või tulekahju ohu sündmust aastas. Kõige rohkem akudest alguse saanud hoonetulekahju- või ohusündmusi on seotud akutoitel töötavate liikumisvahenditega nagu elektritõukerattad, elektrijalgrattad, tasakaaluliikurid ja elektrisurfilauad. Leviku poolest järgnevad neile erinevate tööriistade (nt akutrellid, saed) akud. Kuigi taolisi põlenguid tuleb Eestis veel ette pigem harva, võivad tagajärjed olla siiski väga tõsised.  

“Liitiumioonakude tulekahjud arenevad äkiliselt, neid on äärmiselt keeruline kustutada ning mis kõige ohtlikum – põlemisel eraldub mürgine suits. Sellepärast on äärmiselt oluline kasutada CE märgistusega seadmeid, neid korrektselt hoiustada ja laadida ning regulaarselt ka kahjustuste suhtes kontrollida,” sõnas päästeameti ennetustöö ekspert Tuuli Taavet.  

“Kui akul on nähtavaid füüsilisi kahjustusi või on ta nt paisunud, muutub laadides tavapäratult kuumaks või eritab imelikku lõhna, tuleks selle kasutamine lõpetada ning viia parandusse või jäätmejaama,” lisas Taavet.  

Odavad ja ebaselge taustaga seadmed ning laadijad on samuti suur riskitegur, sest neil võivad puududa korralikud sisemised kaitsemehhanismid, nad võivad olla valmistatud ebakvaliteetsetest materjalidest ning lõpuks süttida. Samuti on tähtis jälgida, et juhtmete isolatsioon oleks terve – pragunenud või vigastatud kaabel tuleks välja vahetada. Juhtmeid ei tohi ka tugevalt painutada ega pigistada, sest see võib rikkuda juhtmestikku ja suurendada riski.