Eestis on katku nakatumise risk praegu väga madal (uuendatud 7.10)

Eestis on katku nakatumise risk praegu väga madal (uuendatud 7.10)

Katk on looduskoldeline haigus, mille kolded paiknevad peamiselt Aafrika, Aasia ja Ameerika teatud piirkondades. Euroopas, sealhulgas Eestis, katku looduskoldeid ei esine.

Katku tekitaja on bakter Yersinia pestis. Haigustekitaja säilib looduses eelkõige pisinäriliste populatsioonides ning levib nende vahel parasiteerivate kirpude vahendusel. Inimene võib nakatuda nakatunud kirbu hammustuse kaudu, kokkupuutel nakatunud loomade või nende kudedega ning kopsukatku korral ka inimeselt inimesele haigustekitajate sissehingamisel. Katk on tõsine nakkushaigus, kuid õigeaegse diagnoosimise ja antibiootikumravi korral on see ravitav. 

Buboonkatku ehk muhkkatku korral on peiteaeg tavaliselt 2–6 päeva. Haigus algab enamasti ägedalt palaviku ja tugeva üldise halva enesetundega ning iseloomulikuks tunnuseks on valulikult suurenenud lümfisõlm. Muhkkatk üldjuhul otse inimeselt inimesele ei levi.

Septitseemilise (veremürgistust põhjustava) katku korral on peiteaeg tavaliselt 2–6 päeva. Haigus võib kulgeda kiiresti raske veremürgituse ja šokiga ning esineda võivad verejooksud ja kudede kärbumine. Iseloomulik lümfisõlm võib puududa. Septitseemiline katk inimeselt inimesele üldjuhul ei levi.

Kopsukatku peiteaeg on lühem, tavaliselt 1–3 päeva. Haigus algab ägedalt palaviku ja üldseisundi kiire halvenemisega, millele lisanduvad köha, rindkerevalu ja hingamisraskus; võib esineda ka veriköha. Kopsukatk on katku vorm, mis võib levida inimeselt inimesele hingamisteedest pärinevate piiskade kaudu, näiteks köhimisel. Kopsukatk ei ole alati ravitav ka õigeaegse diagnoosimise korral.

Eestis on katku nakatumise risk praegu väga madal. Terviseamet jälgib olukorda ja rahvusvahelist infot jätkuvalt ning uue kinnitatud teabe laekumisel ajakohastatakse vajadusel riskihinnangut ja soovitusi.