Harku järve tervendamise esimese aasta tulemused

Harku järve tervendamise esimese aasta tulemused
Foto WetEST

Keskkonnaameti veemajanduskava koordinaator Anu Rei kirjutab oktoobrikuu Haabersti linnaosa lehes, kuidas läks WetEST projekti raames Harku järve tervendamise esimene aasta. 

Harku järve probleem on aastakümnete jooksul kogunenud liigsete toiteainete, eeskätt fosfori tagajärg. Möödunud sajandi teisel poolel suunati järve reovett ning valgalal toimus intensiivne põllumajandustegevus. Kuigi praeguseks on väline reostuskoormus oluliselt vähenenud, mõjutavad minevikus järve jõudnud toiteained selle seisundit endiselt. Põhjamudasse talletunud fosfor võib sealt uuesti vette vabaneda ning vetikate kasvu soodustada. Seda nimetatakse sisekoormuseks.

Praegu jõuavad toiteained Harku järve peamiselt Harku oja kaudu, kust tuleb umbes 70% järve sisenevast veest. 

Liigne fosfor põhjustab vetikate, sealhulgas sinivetikate vohamist ja muudab vee häguseks. Lepiskalade rohkus järves võimendab probleemi: arvukad särjed, latikad ja mudamaimud söövad zooplanktonit ehk loomset hõljumit, mis muidu vetikate hulka piiraks. Põhjast toitu otsiv latikas keerutab üles ka setteid, vabastades vette toiteaineid.

Esimesel aastal eemaldati järvest 2,8 tonni kala

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogramm on ette nähtud halvas seisundis veekogude seisundi parandamiseks. Harku järve puhul on üks meede biomanipulatsioon ehk kalastiku sihipärane kujundamine järve loomuliku tasakaalu taastamiseks. 

Eesti Maaülikool alustas projekti LIFE  WetEST raames lepiskalade püüki selle aasta 16. aprillil. Viit kastmõrda kontrolliti kahe kuu jooksul 15 korral. Kokku eemaldati järvest ligikaudu 2,8 tonni kala, peamiselt latikat ja särge. Väiksemas koguses saadi kiiska, mudamaimu, roosärge ja ahvenat. Mõrdadesse sattunud röövkalad lasti vette tagasi, sest neid on järve tasakaalu hoidmiseks vaja.