Kuritegevuse statistika: Kütusevargused kasvavad, kelmused vähenevad. Mida see meile tegelikult ütleb?

Kuritegevuse statistika: Kütusevargused kasvavad, kelmused vähenevad. Mida see meile tegelikult ütleb?
Foto: Engin Akyrt/Unsplash

engin-akyurt-ATiv-MR0d4U-unsplash.jpg
Foto: Engin Akyrt/Unsplash

Tänavu on registreeritud üle 2000 kütusevarguse, mis on ligikaudu poole rohkem kui aasta tagasi samal ajal. See ei tähenda tingimata, et inimesed oleksid üle Eesti järsku kaks korda varastamishimulisemaks muutunud. Pigem näitab statistika, et varaste tegevus on muutunud süstemaatilisemaks ning osa juhtumeid kvalifitseeritakse korduvuse tõttu kuritegudena. 

Lihtsustatult öeldes: kui inimene varastab ühe korra, võib tegu olla väärteoga, kuid kui ta teeb seda korduvalt ja teadlikult, muutub sama käitumine kuriteoks. Nii peegeldab statistika lisaks varguste arvule ka seda, kuidas õigussüsteem korduvat varastamist kvalifitseerib.

Kõnekas on seegi, et enamik registreeritud kütusevargustest on seotud just süstemaatiliste vargustega. See viitab pigem teadlikule ärimudelile kui juhuslikele tegudele. Heaks näiteks on hiljuti kohtus lahendatud juhtum, kus ühest tanklast varastati kümnete kordade jooksul kokku ligi 67 000 liitrit diislikütust. Sellised juhtumid mõjutavad statistikat märkimisväärselt rohkem kui üksikud "paagitäie" vargused.

Samas on positiivne uudis, et kelmuste arv jätkab langust. See võib viidata nii inimeste suuremale teadlikkusele kui ka paremale ennetustööle. Kui veel mõni aasta tagasi vedasid statistikat üles petukõned ja investeerimiskelmid, siis praegu liigub osa kuritegevusest tagasi väga klassikaliste varavastaste kuritegude juurde.

Ida-Virumaal on veidi kasvanud lähisuhtevägivallaga seotud kehaliste väärkohtlemiste arv. See tähendab, et suur osa vägivallakuritegude kasvust toimub inimeste kodudes ja lähedastes suhetes, mitte tänavatel. Prokurörid arvavad, et selle taga võib olla üldine ärevus ning kärisenud lõhe ootuste ja majanduslike võimaluste vahel.