Eesti ELi telekommunikatsiooninõukogul: digivõrkude areng ei tohi tuua kaasa uut bürokraatiat ega tsentraliseerimist

Eesti ELi telekommunikatsiooninõukogul: digivõrkude areng ei tohi tuua kaasa uut bürokraatiat ega tsentraliseerimist

Kohtumisel on peamiste aruteludokumentidena laual Euroopa Liidu digivõrkude määruse (DNA) eelnõu ning täpsemalt selles toodud võrkude uuendamise ja satelliitisid lubade väljastamist puudutavad muudatused. 

Eelnõus nähakse ette ühtlustatud raamistik vasevõrkude järkjärguliseks sulgemiseks ja fiibervõrkudele üleminekuks aastaks 2035. Samas leiab Euroopa Komisjon, et õigeaegset ja korrastatud üleminekut vaskvõrkudelt fiibervõrkudele ei ole võimalik piisavalt tõhusalt saavutada üksnes liikmesriikide tegevuse kaudu ning see on seisukoht, mida Eesti ei poolda. 

„Eesti toetab täielikult ELi digivõrkude määruse  eesmärki minna üle kaasaegsematele fiiberoptikavõrkudele ja me peame 2035. aasta lõpptähtaega realistlikuks, kuid me ei nõustu määruse eelnõus pakutud liialt detailsete ja bürokraatlike üleminekureeglitega, mis tekitavad nii ettevõtjatele kui riigile ebaproportsionaalset halduskoormust,“ ütles kohtumisel Eestit esindanud justiits- ja digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg. 

Eesti pakkus tema sõnul välja põhimõttepõhise lahenduse: ülemineku praktiline kavandamine ja vahe-eesmärkide seadmine peab jääma liikmesriikide pädevusse ning piisab sellest, kui sideettevõtjad esitavad vaid vaskvõrkude väljalülitamise teekaardi, mille täitmist jälgib kohalik reguleeriv asutus. 

DSAs toodud turuanalüüsi reeglite osas on Eesti seisukohad samuti kriitilised. 

 „Me ei toeta plaani anda Euroopa Komisjonile täiendav vetoõigus siseriikliku reguleeriva asutuse kehtestatud kohustuste ja turu määratlemise üle. Ühetaoline lähenemine ei sobi väikestele ja kiiresti arenevatele turgudele, kuna see soosib peamiselt suuri piiriüleseid korporatsioone ning moonutab kohalikku konkurentsiolukorda,“ selgitas kantsler.