Eesti katsetab ohustatud lindude kaitseks väikekiskjate ohjamist

Eesti katsetab ohustatud lindude kaitseks väikekiskjate ohjamist

„Teatud linnuliikide arvukuse jätkuv langus näitab, et ainult elupaikade kaitsest ja taastamisest enam ei piisa – uuringutest on selgunud, et pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest,“ selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.

Väikekiskjate ohjamise fookuses on eelkõige võõrliigid nagu kährik ja ameerika naarits ehk mink ning siia ise levinud šaakal, ning vajadusel ka meie kodumaised liigid rebane ja mäger.

Kliimaministeeriumi pilootprojekt viiel rannaniidualal näitas, et väikekiskjate küttimise tulemusena tõusis Matsalu rahvuspargi Haeska ja Põgari aladel kahlajate koorumisedukus soovitud 40% tasemeni – see on tase, mis võimaldab linnupopulatsioonil end taastoota. Pilootprojekti käigus kütiti kolme aasta jooksul kuuel alal kokku 169 rebast, 22 šaakalit ja 154 kährikut. Väikesaartel ja laidudel on väikekiskjate küttimise tulemusel suurenenud maaspesitsejate arvukus, eriti kaitsekorralduslikult oluliste liikide hulgas.

Kähriku mõju võib lokaalselt olla väga suur, aastate eest Kumari laiule sattunud üksik kährik hävitas mõne kuuga laiul nii pruunide konnade kui ka kõre populatsiooni. Seega võivad väikekiskjad lisaks lindudele olla ohuks ka kahepaiksete ja roomajate populatsioonidele.

Kährik lisati Euroopa Liidu võõrliigi määrusesse 2019. aastal ja 2027. aastal lisandub ka mink, seega tuleneb mõlema liigi ohjamise kohustus Euroopa Liidu õigusest. Euroopa kogemus kinnitab võõrliikide ohjamise tõhusust: Poolas kahekordistas minkide küttimine järgnevatel aastatel maas pesitsevate kahlajaliste arvukust, Soome saarestikualadel parandas kährikute ja minkide eemaldamine märkimisväärselt lindude pesitsusedukust. Rootsi ja Taani on loonud püsivalt rahastatud riiklikud programmid invasiivsete kiskjate kontrollimiseks.