Keskkonnamõju hindamine muutub kiiremaks ja tõhusamaks

Keskkonnamõju hindamine muutub kiiremaks ja tõhusamaks

“Keskkonnamõju hindamine peab olema tõhus sisuline protsess, millega tagatakse keskkonna hea seisundi säilimine ning kaasneva kahju vältimine ja vähendamine. Pealtnäha tehnilisena näivad muudatusettepanekud aitavad tegelikult sisuliselt tagada, et protsess oleks kiirem, aga samas säiliks keskkonnakaitse kõrge tase,” selgitas keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt.

Muudatustega tehakse protsess selgemaks ja kiiremaks nii arendajatele, tegevusloa andjatele, ekspertidele kui ka avalikkusele. “Muudatuste vajadused ja võimalused kaardistasime koos keskkonnamõju hindamise osapoolte esindajatega. Sisendi põhjal on näiteks kavas selgelt määrata, millised asutused tuleb konkreetses mõju hindamise menetluses kaasata, et vältida ebavajalike viivitusi,” selgitas Kliimaministeeriumi keskkonnamõju hindamise valdkonna juht Rainer Persidski.

Oluline aja ja bürokraatia kokkuhoid tuleneb tegevuste keskkonnamõju hindamise künniste muutusest:  keskkonnamõju põhjalik hindamine tuleb teha ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Näiteks varem vajas põhjalikku mõjuhindamist vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemine, aga edaspidi ei too selline projekt automaatselt kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust.

Põhjaliku hindamise vajaduse otsustavad tegevusloa andjad eelhinnangu käigus. Edaspidi on otsuse aluseks arendaja koostatud eelhinnangu kavand: põhjalik ülevaade, milline oluline keskkonnamõju võib tegevusega kaasneda. “Seni on edumeelsemad arendajad juba eelhinnangu kavandeid omal algatusel koostanud ning see on olnud väga tõhus meede, kuidas protsessi sisukalt juhtida ja kiirendada. Seega teeme ettepaneku praktikat laiendada,” selgitas Persidski.