LIFE WetEST projekti esimene aasta oli edukas!

LIFE WetEST projekti esimene aasta oli edukas!

Projekti esimesel aastal alustasid Keskkonnaametis tööd veemajanduskava koordinaatorid, kes tegelevad konkreetsete piirkondadega ja korraldavad koostöökogusid. Jõed, järved ja meri on paremini hoitud, kui teeme seda koos. Veemajanduskava koordinaatorid aitavad igapäevaselt suhelda inimestega, kelle tegevus meie veekogusid mõjutab. Nad aitavad mõista veekasutajate muresid ja rõõme ning leiavad toetavaid lahendusi, mis aitavad vetel terveks saada ja terved püsida.  

Veemajanduskava koordinaatorid koos projekti tutvustavate materjalidega.

Koostöös veekasutajatega alustasime projekti raames nii põllumajanduses kui maaparanduses uute ja keskkonnale paremate meetodite katsetamist. Samuti alustasime uuringuid koostöös Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, et püüda parandada Haapsalu lahe ning Harku järve seisukorda. Ka siin aitavad koordinaatorid leida partnereid, et plaanitut ellu viia. 

Veemajanduskava tegevuste elluviimine vajab lisarahastust ja selleks,  et rahastada kõiki plaanitud tegevusi, tegime sel aastal ülevaate rahastusvajadusest ja võimalikest rahastusallikatest, millele uus rahastamise töörühm saab oma töös tugineda ja toetada rahastuse kaasamisel.

Veekogude seire parandamiseks paigaldas Eesti Maaülikool Nigula järve poijaamad ja kogutud andmed lähevad edasi Keskkonnaagentuuri andmebaasi, et neid saaks hiljem analüüsida, avalikult näeb andmeid EMU järveveebist. Lisaks toimus esimene veeseire teemaline töötuba.

Veekogude hea seisundi toetamiseks põllumajandusaladel kohtusime Räpu, Aruküla ja Raikküla põllumajandustootjatega. Tootjad hakkavad  aastatel 2028-2031 ellu viima  tootjate ja ekspertide koostöös sündinud kava, mis toetab veekogude hea seisundi saavutamist. Igale tootjale  koostatakse individuaalne tegevuskava, mis muuhulgas sisaldab väetamissoovitusi, toiteelementide bilansi koostamist, soovitusi toetuste taotlemiseks jne.