Riik lükkab miljardilise investeeringuga taristuehitusele hoo sisse

Riik lükkab miljardilise investeeringuga taristuehitusele hoo sisse

Raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu suunatakse järgmisel aastal koos investeeringutega kokku 684,2 miljonit eurot, sellest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticule. Teede ehitusse ja hooldusesse on planeeritud 283 miljonit eurot, mida on 100 miljonit eurot rohkem kui tänavu. 

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul võimaldab eelarve liikuda edasi suurte taristuprojektidega, mis mõjutavad Eesti ühendusi aastakümneteks. „Rail Baltica ehitus edeneb ja on graafikus. Uuel aastal töömaht kasvab ning ehitus jõuab kõikidesse maakondadesse, mida uus raudtee läbib. Tallinn–Tootsi lõik on juba aktiivses ehituses ning uuel aastal alustame töödega ka Pärnu–Tootsi vahel ning Läti suunal,“ ütles Leis.  

Olemasoleva raudtee arendustööd jätkuvad paralleelselt uue trassi rajamisega. Järgmise aasta keskpaigast saab elektrirongiga sõita Tapani ning aasta teises pooles avatakse elektrirongidele ka Tapa–Tartu lõik. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimine valmib 2027. aastal. Lisaks saavad reisirongid paari aasta pärast sõita suurel osal raudteest kiirusega kuni 160 km tunnis. 

Suure hoo saab sisse ka teede ehitus. Teehoidu ja arendamisse investeeritakse järgmisel aastal 283 miljonit eurot, sealhulgas mootorsõidukimaksust laekuvad vahendid. Investeeringutega käivitub taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. 

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel ehitatakse järgnevatel aastatel neljarealiseks Libatse–Nurme, Päädeva–Konuvere ja Konuvere–Päärdu lõigud ning Tartu suunal Paia ristmik Imaveres ja seejärel Mäo–Imavere lõik. Neist Päädeva–Konuvere lõik ja Paia ristimik valmivad juba 2027. aastal. Kokku ehitatakse lähima viie aasta jooksul neljarealiseks ligi 65 km ulatuses uusi lõike.  

Lisaks rekonstrueeritakse maanteid mitmel pool üle Eesti, sh Viljandi–Rõngu, Hüüru–Alliku–Saue, Tõrvandi–Roiu–Uniküla, Kiviõli–Varja, Laidu ning Jänesselja–Urge teelõigud.