Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid kokku 2040. aasta kliimaeesmärgis

Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid kokku 2040. aasta kliimaeesmärgis
Foto Canva

Kokkulepe jäi väga sarnaseks novembris keskkonnanõukogus kokku lepitule. “Euroopa Parlament ja Nõukogu näevad mõlemad, et Euroopa kliimapoliitika ja majanduse konkurentsivõime käivad käsikäes – kliimamuutuste pidurdamine soosib samaaegselt innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, toetades Euroopa majanduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Kokkuleppe tekstis on võrreldes varasemaga täpsustatud paindlikkusmehhanisme, sealhulgas rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute (inglise keeles carbon credits) kasutamist, süsiniku sidumise tehnoloogiate rolli heitkogustega kauplemise süsteemis ning paindlikkust sektorite vahel. Muutused rakenduvad pärast 2030. aastat.  

Arutelude üks fookuseid oli rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute kasutamine ehk väljaspool Euroopa Liitu tehtud taastuvenergia või muude süsiniku heidet vähendavate projektide abil heite vähendamine. Lõpuks lepiti kokku, et alates 2036. aastast võib 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks kasutada rahvusvahelisi süsinikukrediite kuni 5% ulatuses 1990. aasta ELi netoheitmest. 

“Kui kuni 2030. aastani kehtiv Euroopa Liidu kliimaraamistik on olnud küll tulemuslik, aga suhteliselt jäik, siis pikaajaline vaade on küpsem ja paindlikum. Konkurentsivõime tagamine, lihtsustamine ja sotsiaalne õiglus on algusest peale põhimõtted, millest lähtutakse ja see loob ka praktiliseks tegutsemiseks head eeldused. Muu hulgas tugevdati läbivaatusmehhanismi, millega antakse regulaarselt hinnangut edusammudele konkurentsivõime, energiahindade ja heite vähendamise eesmärkide saavutamisele,” selgitas minister Sutt.

Lisaks pikaajalisele kliimapoliitikale, kinnitati üle plaan maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) aasta võrra edasi lükata, et see käivituks 2028. aastal.