Arvamus: õpetajate kohta tehtud päringud toovad taas päevakorrale vajaduse muuta Andmejälgija kohustuslikuks kõigile riigiasutustele

Arvamus: õpetajate kohta tehtud päringud toovad taas päevakorrale vajaduse muuta Andmejälgija kohustuslikuks kõigile riigiasutustele

Eesti on ehitanud maailma ühe edukama digiriigi. Meie infosüsteemid vahetavad andmeid kiiresti, teenused toimivad järjest automaatsemalt ning suur osa neist töötab inimese jaoks märkamatult taustal. Tänu sellele ei pea me samu andmeid erinevatele asutustele korduvalt esitama ega tõendite kogumisele aega kulutama.

Inimkeskne digiriik vajab selle mugavuse kõrvale ka läbipaistvust. Inimene peab saama aru, kuidas ja millisel eesmärgil tema andmeid kasutatakse. Selline nähtavus aitab säilitada usaldust riigi vastu ning loob kindlustunde, et andmete kasutamine on arusaadav ja kontrollitav.

Andmekasutuse läbipaistvus muutus hiljuti mõne Tartu õpetaja jaoks väga praktiliseks küsimuseks. Nad avastasid riigiportaalist, et Eesti Hariduse Infosüsteem oli teinud nende kohta karistusregistrisse päringuid iga kümne päeva järel. Selline automaatne kontroll toimib juba 2017. aastast ning hõlmab ligikaudu 40 000 haridustöötajat. Mõnele koolijuhile tuli selle süsteemi olemasolu üllatusena.

Lastega töötavate inimeste tausta kontrollimine täidab olulist eesmärki. See aitab kaitsta lapsi ning toetab tööandjat seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Sama oluline on inimese teadlikkus. Inimene peab teadma, milliseid andmeid tema kohta kasutatakse, kui sageli seda tehakse ja millist eesmärki konkreetne päring teenib.

Küsimusi ei tekitanud kontroll ise. Küsimused tekkisid siis, kui inimesed avastasid kontrolli ulatuse ja sageduse juhuslikult ning neil puudus arusaam, miks seda tehakse.