Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd

Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd
Foto: Sven Zacek

Keskkonnaamet on käivitanud Harku järve ja Haapsalu lahe piirkondades esimesed koostöökogud, mille eesmärk on koondada kohalikke partnereid, teadlasi ja omavalitsusi, et ühiselt parandada veekogude seisundit ning suunata tegevusi, mis toetavad veemajanduskava ja LIFE SIP WetEST projekti eesmärke. Koostöökogude esimeste kohtumiste arutelud näitasid selget valmisolekut teha sisukat koostööd ja liikuda lahenduste poole, mis tagaksid nii looduskeskkonna kui kohaliku elu kestlikkuse.

Harku järve koostöökogu kohtumisel keskenduti järve seisundit mõjutavatele peamistele koormustele ning nende vähendamise võimalustele. Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool jätkavad fosfori allikate kaardistamist, vee kvaliteedi ja kalastiku seiret.

Arutelus käsitleti ka järgmisel kevadel plaanitavat biomanipulatsiooni, mille käigus kujundatakse kalastiku koosseisu eesmärgiga vähendada vetikate kasvu soodustavaid tegureid ja parandada järve ökoloogilist tasakaalu. Harku oja torustike ja sissevoolude täiendav kaardistamine toimub koostöös Harku vallaga.

Haapsalu lahe koostöökogu esimene kohtumine tõi fookusesse nii lahe ajaloolise ja tänase seisundi kui ka selle arengu tulevikuvaated.

Aruteludes keskenduti keskkonna ja majandustegevuse sidususele ning sellele, kuidas eri osapooled saaksid panustada lahe tervendamise tegevustesse. Kohtumisel arutati lahte jõudvate toitainekoormust jõgedest ning käsitleti Haapsalu lahe elurikkuse ja majandustegevuse tasakaalu, sh karbi- ja vetikakasvatuse rolli. Samuti arutati veemajanduskava võimalusi, sidusrühmade panust planeerimisse ja osalejate ettepanekuid edasiste kohtumiste korralduseks. Koostöökogu hakkab edaspidi regulaarse tööna otsima ja koondama lahendusi, mis toetavad Haapsalu lahe tervendamist ning annavad rakendatavaid, teaduspõhiseid samme.