Karuputke tõrje Eestis kulgeb edukalt

Karuputke tõrje Eestis kulgeb edukalt
Foto: Eike Tammekänd

Eestis jätkub võitlus karuputke võõrliikidega. Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd kestsid septembrini. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekännu sõnul võib tõrjetööde tulemust hinnata heaks. „Kokku oli tõrjes 5425 karuputke kolooniat, rikkumisi tõrjetöödel tuvastati 150-s ehk 2,8% kolooniatest. See näitab, et töövõtjad on valdavalt oma tööd kohusetundlikult teinud. Täname tõrjujaid hästi tehtud töö eest,“ ütles Tammekänd.

Erandjuhtudel tuli Keskkonnaametil määrata leppetrahve tõrjetööde mittenõuetekohase täitmise eest. Trahve määrati kokku 17 600 euro ulatuses. Lisaks taganes Keskkonnaamet kolmel juhul lepingutest, mida töövõtjad ei suutnud täita. Lepingute objektideks olid karuputke kolooniad Põhja-Harjumaal (sh Tallinnas), Läänemaal ja Raplamaal. Nendes piirkondades püüdis Keskkonnaamet ära hoida seemnete pudenemist. „Karuputke seemnepank on idanemisvõimeline aastaid. Ebakvaliteetse tõrje korral võib varasem tõrjetöö luhtuda ning seemnepank suureneda. Siis tuleb seal tõrjet teha kauem. Kuna karuputke tõrje on keeruline protsess ja tänavune vihmane suvi tegi tõrje veelgi raskemaks, siis ootuspäraselt oli puudusi kõige rohkem just uutel tõrjujatel,“ selgitas Tammekänd.

Hiid-karuputk, Sosnovski karuputk ja Pärsia karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid, mis ohustavad kodumaiseid looduslikke kooslusi. Samuti on karuputke mahl ohtlik inimese tervisele.

Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud riiklikult 2006. aastast. Tõrje on edukalt lõppenud enam kui 800 hektaril, teistel aladel tuleb järjepideva tõrjega jätkata. Riiklik karuputke tõrje jätkub ka järgmisel aastal.