Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti

Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti
Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et küttimise kaudu suunatakse ohjamissurvet ennekõike just piirkondadesse, kus on kõige rohkem hundikahjusid. "Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda, samal ajal hoides tema tekitatavad kahjustused kontrolli all. Hundi populatsiooni seisund Eestis on jätkuvalt soodne ja stabiilne. Viimastele, sellesügisestele Keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes on hunte Mandri-Eestis hetkel teada vähemalt 25 pesakonda, mida on eelmise aastaga võrreldes veidi vähem. Huntide poolt kogu kariloomadele tekitatud kahju on võrreldes möödunud aastaga samuti mõnevõrra vähenenud, aga näiteks ülemöödunud aastaga võrreldes on lausa üle poole vähenenud lammaste murdmine," rääkis Kukk. 

Eelmiste aastatega võrreldes on siiski suurenenud huntide poolt veiste murdmine, aga silmas peab pidama, et enamik selliseid teateid on tulnud ühest piirkonnast - Soomaalt. Leelo Kukk täpsustas, et Keskkonnaamet on andnud sinna välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel kaks. „Ligikaudu pooled üle riigi huntide poolt murtud veistest on Soomaalt. On selge, et sealse rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on piirkonnas väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. Hunt on oma loomult oportunist ning murrab sealt, kus see on kõige lihtsam. Üleriigiline lambakahjude vähenemine viitab, et karjakasvatajate ennetustegevustel on mõju, samuti on hundil süüa ka metsas,“ selgitas peadirektori asetäitja.