Keskkonnaamet lubab küttida Soomaal hundi nuhtlusisendeid

Keskkonnaamet lubab küttida Soomaal hundi nuhtlusisendeid
Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. „On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes,“ selgitas Türna.
 
Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta. Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa. Uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.