Värske statistika: laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus eelmise aastaga peatus

Värske statistika: laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus eelmise aastaga peatus
Foto Terviseamet, Tervisekassa

„Laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus eelmisel aastal peatus ja vaktsineerituse tase on sõltuvalt vaktsiinist isegi protsendi või paari võrra kasvanud. Kuigi erinevates Eesti piirkondades on hõlmatuse tase erinev, saame öelda, et eelmisel aastal jõudis õigeaegselt vaktsineerima aasta varasemaga võrreldes sihtrühmast rohkem lapsi ja arstide sõnul oli ka neid, kes tegid vajalikke vaktsineerimisi tagantjärele,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Keiti Aren.

„Soovituslikust tasemest oleme siiski veel kaugel ja oht nakkushaiguste puhangute tekkimiseks püsib. Haigused, mille levik on Eestis varasemalt kontrolli alla saadud – näiteks punetised, difteeria või poliomüeliit – ei ole maailmast kadunud ja nende taasesinemise risk on täiesti reaalne. Näeme, et lähiriikides ja mujal Euroopas on juba toimunud puhangud, näiteks registreeriti Lätis 2024. aastal neli difteeria haigusjuhtu, millest üks lõppes surmaga. Kõrge vaktsineerimisega hõlmatus aitab oluliselt vähendada selliste haiguste taasesinemise, raskete juhtude ja surmajuhtude riski,“ lisas Aren.

Kooli alguseks oli 2024. aasta seisuga kõigist 8-aastastest vaktsineeritud 78,3%, aasta varem 77,0%. Vaktsineerimisega hõlmatus on aastaga protsendi võrra kasvanud.

Hõlmatus on veidi kasvanud ka kooliajal tehtavate kordusvaktsineerimiste puhul. Kui 2023. aastal oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 72,8% kõigist 14-aastastest, siis 2024. aastal 74,2%. Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu oli 2023. aastal vaktsineeritud kõigist 16-aastastest 72,5% ja 2024. aastal 74,4%.

Kasvab ka HPV-vastane vaktsineerimine, mida alates 2024. aastast võimaldatakse tasuta kõigile 12–18-aastastele noortele. Praeguseks on HPV vastu kõigist 14-aastastest vaktsineeritud 53,3%.