Kasutuseta seisnud torustikud tuleb enne joogivee tarbimist läbi loputada

Kasutuseta seisnud torustikud tuleb enne joogivee tarbimist läbi loputada
Foto Canva

Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõuniku Leena Albrehti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest joogivesi ei ole oma olemuselt steriilne. „Hoonetes, kus veetarbimine on mõneks ajaks peatatud (näiteks remondi tõttu) või märkimisväärselt vähenenud (näiteks haridusasutustes suveperioodil), on vesi torustikku seisma jäänud. Joogivees leidub aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimustel kasvama hakata,“ selgitas Albreht. Tema sõnul võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning kujutada ohtu inimeste tervisele.

Kui hoones või selle osas ei ole joogivett pikemat aega tarbitud või on tarbimine oluliselt vähenenud, tuleb enne joogivee kasutamise alustamist seisnud torustikud kindlasti läbi loputada. „Selleks tuleks kõik kasutuseta olnud kraanid täielikult avada ning lasta veel voolata seni, kuni see saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam jahedamaks,“ märkis Albreht.

Samuti tuleb läbi loputada pikalt kasutuseta seisnud soojaveeboilerid ja soojaveevarustussüsteemid. Boilerites seisnud vesi tuleks välja lasta, vajadusel boiler puhastada ja värske vesi kuumutada vähemalt 60 kraadini. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et kuum vesi ennast ega teisi hoones viibijaid ei põletaks.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata veetöötlusseadmetele ja filtritele. Pikemat aega kasutuseta seisnud filtermaterjalid võivad kujutada soodsat kasvukeskkonda bakteritele. Selliste seadmete puhul peab kindlasti olema koostatud hoolduskava.

Veekvaliteedi kontrollimiseks soovitab Terviseamet tellida mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. „Kui analüüs ei vasta nõuetele, tuleks pöörduda hoone omaniku, veekäitleja või muu pädeva asutuse poole, et vajadusel torustikku põhjalikumalt loputada või desinfitseerida. Seejärel tuleb analüüs uuesti teha,“ lisas Albreht.