Kooskõlastusele läinud abipolitseiniku seadus looks rohkem paindlikkust

Kooskõlastusele läinud abipolitseiniku seadus looks rohkem paindlikkust
Foto: Reelika Rimand, PPA

„Abipolitseinikud on olnud Eesti turvalisuse vankumatu tugi juba üle 30 aasta. Nende roll ei piirdu enam üksnes patrullis osalemisega – uue seadusega saavad abipolitseinikud panustada ka piirivalvesse, migratsioonijärelevalvesse, arendustegevustesse, koolituste ettevalmistamisse ning läbiviimisesse ja paljudesse teistesse valdkondadesse. See muudatus tõstab kogu politseiteenistuse paindlikkust ning aitab meil pakkuda inimestele paremat ja kiiremat abi,“ ütles siseminister Igor Taro, kes ise on samuti abipolitseinik.

Uue eelnõuga muudetakse abipolitseinike väljaõpe süsteemsemaks ja politsei väljaõppele sarnasemaks ning luuakse astmeline karjäärimudel. Nii tekib abipolitseinikel võimalus panustada vastavalt oma võimetele ja huvidele – alates analüüsist ja kommunikatsioonist kuni patrulli- või piirivalvetööni.

„Uue seadusega saavad abipolitseinikud senisest rohkem vastutust ja õigusi, kuid samas ka põhjalikuma väljaõppe. See loob usaldust nii vabatahtlike endi, politseiametnike kui ka kogukonna seas,“ märkis eelnõu üks eestvedaja, Siseministeeriumi süüteo ja korrakaitseosakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš.

Seaduse jõustumisel saavad Politsei- ja Piirivalveamet ja abipolitseinikud tegutseda koos paindlikumalt, kiiremini ja tulemuslikumalt, et tagada turvatunne igas Eesti nurgas.

„Abipolitseinike roll ning ühiskonna ja politsei ootused on ajas oluliselt muutunud. Seetõttu ootame, et uus seadus loob täiendavaid võimalusi toetada politseid – mitte ainult patrullis, vaid ka näiteks piirivalves ja teistes olulistes valdkondades. See annab meile tulevikus võimaluse kasvada koos politseiga ning aidata kaasa turvalisuse tagamisele igas Eesti piirkonnas,“ rääkis abipolitseinike esindaja Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch.