Taro: täiendavad 53 miljonit eurot Euroopa Liidu raha piirikaitsele vähendab Eesti maksumaksja koormat

Taro: täiendavad 53 miljonit eurot Euroopa Liidu raha piirikaitsele vähendab Eesti maksumaksja koormat
Foto: Reelika Rimand, PPA

„See on oluline samm, sest Eestil peab ELi välispiiril olema hästitoimiv ja kriisikindel terviklahendus, mille osa on tõhus rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus. See eeldab piisavalt pädevaid inimesi ja tehnilisi lahendusi, sealhulgas IT-süsteeme, põhjalikku taustakontrolli, samuti kiiret varjupaiga- ja tagasisaatmise menetlust juba piiril,“ selgitas siseminister Igor Taro.

„Kui Eesti piiril peaks tekkima rändesurve, nagu oleme näinud Valgevene ja Leedu ning Venemaa Föderatsiooni ja Soome piiril, saame suure inimhulga asjatundlikult hallatud. Inimestele tehakse taustakontroll juba piiril, nende õigused on tagatud, neid koheldakse inimväärselt ning vajaduse korral saadetakse sama inimväärselt tagasi. Nüüd on meil olemas raha selle võimekuse loomiseks,“ rõhutas Taro.

Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändereformi peamised eesmärgid on tugevamad välispiirid ning kiire, tõhus ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus. Reformi rakendamist kaasrahastatakse ELi varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist (AMIF) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (BMVI).

Euroopa Komisjon eraldas lisaraha ka ELi sisejulgeolekufondi ja BMVI kaudu, et täita Schengeni hindamisel antud soovitusi piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna IT-süsteemide ajakohastamiseks ning personali värbamiseks. Sisejulgeolekufondi lisanduvat raha kasutatakse peamiselt politseikoostöö andmevahetuse tõhustamiseks ELi liikmesriikide ja Europoliga.

Muudetud rakenduskavadega ehk sellega, milleks raha kasutatakse, saab tutvuda siin: