Siseminister Taro: droonitõrje fookus laieneb nüüd kogu Eestile

Siseminister Taro: droonitõrje fookus laieneb nüüd kogu Eestile

„Õnneks möödus viimane drooniintsident ohvriteta. Küll aga nägime taaskord, et kaasaegne tõhus droonikaitse on üks Eesti julgeoleku – nii välis- kui ka sisejulgeoleku – kiireloomuline ülesanne. See on raha- ja inimmahukas ülesanne. Meenutan, et NATO viimase tippkohtumise ühe teemana arutati vajadust suunata 1,5% SKP-st elanikkonnakaitsesse. Kas meil saab tänaste uudiste valguses olla teist valikut? Ei. Küsimus on Eesti inimeste julgeolekus ja turvalisuses,“ ütles Taro.

Taro sõnul on Eesti viimastel kuudel üha kiiremas tempos arendanud võimekust meie idapiiri ületavate droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks. „Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas tähendab sisuliselt seda, et nüüd on kogu Venemaa ka ise lahinguväli. Meie aga ei saa droonitõrje puhul rääkida enam ainult idapiirist. Mis tähendab, et droonide tuvastamise ja tõrjumise esmase, kuid tõhusa tehnilise võimekuse loomine peab lähtuma kogu Eesti territooriumi kaitsmise vajadusest. See omakorda tõstatab kohe vajaduse ka veelgi enama hästi koolitatud personali ja väljaõppe järele,“ sõnas Taro.

Siseministri hinnangul on oluline vaadata kiiresti üle ka Eesti õigusruum. „Küsimus on selles, kes, millal ja kuidas võtab vastu otsuse kasutada droonitõrjet, mis tähendab drooni hävitamist. Kui seni on õhupiir tinglikult jagatud nii, et alla 300 meetri kõrgusel lendavad droonid on PPA pärusmaa ja sealt kõrgemal lendavad kaitseväe omad, siis kindlasti on nüüd kiiresti vaja otsust, kas selline piiri tõmbamine ja vastutuse jagamine on enam mõistlik. See on laiapindse riigikaitse ja ladusa siseriikliku koostöö küsimus. Siia juurde kuulub kindlasti ka droonijuhtumite erinevate stsenaariumite läbiharjutamine kaitseväega kiireks reageerimiseks ja elanike ohuteavituse ning käitumisjuhiste tagamiseks,“ märkis Taro.

Päästeameti soovitused, et kui leiate kahtlase drooni: