Siseminister Taro: Eesti aitab Lõuna-Euroopat rändekriisis, aga pagulasi vastu ei võta

Siseminister Taro: Eesti aitab Lõuna-Euroopat rändekriisis, aga pagulasi vastu ei võta

„Põgenike probleemi lahendamine on kogu Euroopa ühine vastutus, seega ka Eesti vastutus. Eesti on Euroopa kolleegidega solidaarne, kuid meie Siseministeeriumi vaade ütleb, et rändesurvega on kõige mõistlikum tegeleda rände algpõhjustega sealses kriisipiirkonnas,“ ütles Taro. „Seega teen valitsusele ettepaneku osaleda Euroopa Liidu solidaarsusmeetmes rahalise osalusega ja samuti oleme valmis pakkuma Eesti eksperte, piirivalvureid või vajalikku tehnikat. See on võimalus meie inimestele uute kogemuste omandamiseks ja enda proovile panekuks niivõrd mitmetahulises ning ulatuslikus kriisis, millega oleme abistame rändesurve all olevaid riiki oluliselt paremini, kui 79 inimese toomisega Eestisse.“

Taro sõnul ei taanda Eesti end Lõuna-Euroopa rändekriisist, kuid Eestis on juba kümned tuhanded sõjapõgenikud Ukrainast, kelle iseseisev hakkama saamine vajab jätkuvat tuge. „Kahjuks on Ida-Euroopas ikka veel piirkond, kus toimub sõjapõgenike ränne ning see on koht, kus Eesti panustab rohkem, kui mitmed teised Euroopa riigid. Näiteks on Eesti kaitset pakkunud Euroopa Liidu ajutise kaitse alusel ca 34 000 Ukraina kodanikule ja veel täiendava rahvusvahelise kaitse ca 8000 Ukraina kodanikule.  Kuna Venemaa agressioonisõda jätkub ja sõjapõgenike tagasipöördumine Ukrainasse pole võimalik, on meie ülesanne pakkuda neile jätkuvalt igakülgset tuge, et meie ühiskonda võimalikult parimal võimalikul viisil sisse elada,“ ütles Taro.