MKM saatis kooskõlastamisele alaealiste töötamist lihtsustavad seadusemuudatused 

MKM saatis kooskõlastamisele alaealiste töötamist lihtsustavad seadusemuudatused 

Töölepingu seadus näeb ette tingimused, millises vanuses, kui suures mahus ja millist tööd on alaealistel lubatud teha. Piirangud tulenevad suures osas rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest ning nende eesmärk on kaitsta noorte töötajate tervist ja ohutust. 

Seadusemuudatuste eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi ja töölevõtmist ning aidata neil varakult töökogemust ja tööharjumust omandada.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on laste kõige olulisem ülesanne õppida, puhata ja mängida, kuid päriselu kogemuste saamist ja eakohase töö tegemist koolivaheajal tuleks julgustada. “Noorte töötus on Eestis viimastel aastatel kasvanud, mistõttu on eriti oluline nende töölevõtmisega seotud piiranguid leevendada ja töökogemuse omandamine võimalikult lihtsaks teha. Varajane töökogemus annab noorele vajalikke teadmisi ja oskusi tööellu sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. See omakorda kasvatab enesekindlust ja aitab ka täiskasvanuna paremini tööturul toime tulla,” selgitas Keldo muudatuste vajadust. 

Üks olulisemaid muudatusi puudutab koolivaheaegadel töötamist. Praegu saab õppimiskohustuslik alaealine töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest. Edaspidi võiks ta teha igal koolivaheajal tööd pikemalt, tingimusel, et lapsele jääb ka mõistlik puhkeaeg. Näiteks suvevaheajal võiks alaealine edaspidi teha tööd kuni kaks kuud, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat jääb puhkamiseks. Tänavu on juba jõustunud seadusemuudatus, mis lubab vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivaheajal täistööajaga. Lisaks on Riigikogule tehtud ettepanek lubada põhikooli lõpetanud alaealistel töötada kuni täistööajaga ka kooli kõrvalt.